Korras elu
Lugege Rooma 8:35-39
Sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme – me oleme Issanda päralt. (Rooma 14:8)
Kui mu vennanaine oli suremas, ütles ta mulle: “Kõik on hästi.” Mu pea täitus küsimustega. Ta oli ainult 65-aastane, jäi hiljuti pensionile ning tal oli armastav ja toetav perekond. Pärast viis aastat kestnud võitlust rinnavähiga oli ta suremas. Kuidas sai kõik hästi olla?
Vennanaise matuste ajal, kui pastor luges ette Rooma 8:35-39, mõistsin ma ta viimaseid sõnu: ta ütles, et mitte miski, isegi surm ei saa meid Jumala armastusest lahutada. Mu vennanaine vaatas maistest muredest üle ning pani oma usu Jumala armastusse. Isegi siis, kui oleme maiste murede alla surutud, ei ole miski muu me südames nii võimas kui Jumala armastus.
Kristlastena otsime Jumala juhtimist oma elus, me võime iga päev elada nii, nagu oleks see viimane. Pühakiri kinnitab meile, et “mis tahes muu loodu ei suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas” (Rooma 8:39).
Kristlastena otsime Jumala juhtimist oma elus, me võime iga päev elada nii, nagu oleks see viimane. Pühakiri kinnitab meile, et “mis tahes muu loodu ei suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas” (Rooma 8:39).
Lynda S. Phillips (Tennessee)