Usus välja astudes
Lugege Matteuse 14:22-33
Peetrus vastas: “Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!“ Tema ütles: “Tule!” Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde.” (Matteuse 14:28-29)
Oma hiljutisel misjonireisil Honduurasesse teadsin, et osa meeskonnaliikmeid on esmakordselt sellisel reisil. Nad olid ärevil nendele antud ülesande pärast – kuulutada inimestele, kes olid vaesed ja kõnelesid keelt, mida nad ei osanud. Meie esimese õhtu koosolekul lugesin ma Matteuse 14:22-33. Ma lootsin selgeks teha, et nagu Peetrus, peame meiegi aeg-ajalt paadist välja astuma, jättes jumalariigi tööd tehes kõik mugavused selja taha. Selle esimese sammu astumine on hirmuäratav, kuid viib paljude õnnistusteni.
Kui Peetrus oli usus välja astunud, oli tal võimalus käia vee peal, olla tõstetud kõrgele, saada õpetust ja olla Issanda poolt puudutatud. Peetrus tundis ära nende poole tuleva Jeesuse ja nägi võimalust temaga liituda.
Kui me nagu Peetrus astume usus välja, siis avame Jumalale tee meie sees tegutsemiseks. Me võime täita ülesandeid, kogeda ühtse meeskonna jõupingutuse tulemusi, millest me üksi olles ei julgeks unistadagi või saada kallistus ja naeratus kelleltki, kelle keelt me ei mõista. Meile pakutakse võimalusi oma paadist välja astuda ja Jeesuse poole kõndida. Kui me kord selle sammu astume, ei jää me kunagi endiseks.
Kui me nagu Peetrus astume usus välja, siis avame Jumalale tee meie sees tegutsemiseks. Me võime täita ülesandeid, kogeda ühtse meeskonna jõupingutuse tulemusi, millest me üksi olles ei julgeks unistadagi või saada kallistus ja naeratus kelleltki, kelle keelt me ei mõista. Meile pakutakse võimalusi oma paadist välja astuda ja Jeesuse poole kõndida. Kui me kord selle sammu astume, ei jää me kunagi endiseks.
J. Ken Stringer (Mississippi)