See, mida me kõige vähem ootame
Lugege Apostlite teod 3:1-10
Aga Peetrus ütles: “Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel – tõuse ja kõnni!” (Apostlite teod 3:6)
Kui mu lapsed olid väikesed ja tahtsid mõnda mänguasja, siis kuulsin ma sageli: “Aga emme, ma vajan seda!” Oma taevase Isa lastena ei ole meiegi teistsugused. Mõnikord pole see, mida me tajume kui oma suurimat vajadust, sugugi asi, mida vajame.
Tänases Apostlite tegude kolmanda peatüki salmis arvas templivärava juurde toodud kerjus, et tema suurim vajadus on raha. Ta oli sündimisest saadik jalutu ja kerjamine oli tema jaoks ainus viis, kuidas elamiseks sissetulekut hankida. Seega tuli tal raha kerjata.
Kui Peetrus ja Johannes oleksid talle raha andnud, siis oleks mehe otsene vajadus rahuldatud, kuid elu poleks muutunud. Järgmisel päeval oleks ta jälle olnud templivärava juures kerjamas. Selle asemel nägi Peetrus mehe suuremat vajadust – kehalise ja vaimuliku tervenemise järele. Kerjus lahkus tol päeval värava juurest muutunud inimesena, Jumalat ülistades. Ta kõndis! Ta sai nüüd seda, mida ei olnud palunud, kuid mida vajas.
Meie tark Jumal läheb sageli palju kaugemale, kui me palume. Palju aastaid tagasi palusin ma, et Jumal viiks mu abikaasa üle ühele konkreetsele ametikohale. Seda ei juhtunud. Preaguseks on see ettevõte kannatanud tööjõuvoolavuse ja murrangute käes. Jumal oma halastuses saatis meid teise kohta, töökohale, mis on olnud kindel juba kolmteist aastat.
Kui Peetrus ja Johannes oleksid talle raha andnud, siis oleks mehe otsene vajadus rahuldatud, kuid elu poleks muutunud. Järgmisel päeval oleks ta jälle olnud templivärava juures kerjamas. Selle asemel nägi Peetrus mehe suuremat vajadust – kehalise ja vaimuliku tervenemise järele. Kerjus lahkus tol päeval värava juurest muutunud inimesena, Jumalat ülistades. Ta kõndis! Ta sai nüüd seda, mida ei olnud palunud, kuid mida vajas.
Meie tark Jumal läheb sageli palju kaugemale, kui me palume. Palju aastaid tagasi palusin ma, et Jumal viiks mu abikaasa üle ühele konkreetsele ametikohale. Seda ei juhtunud. Preaguseks on see ettevõte kannatanud tööjõuvoolavuse ja murrangute käes. Jumal oma halastuses saatis meid teise kohta, töökohale, mis on olnud kindel juba kolmteist aastat.
Cathy Bryant (Texas)