Jumal suudab

Arsti sõnad vapustasid mind: “Teil on Parkinsoni tõbi.” Muidugi ei tahtnud ma midagi sellist kuulda. Samuti ei tahtnud ma paar kuud hiljem teda saada, et surmav geen hävitab kõiki organeid mu poja kehas. Neli päeva pärast intensiivpalatisse toimetamist ta suri. Mõni kuu hiljem paigutati mu armas tädi hooldushaiglasse, kus talle anti ainult valuvaigisteid. Järgmisel ööl pärast tädi matuseid tekkis mu emal tõsine ajuverejooks ja arstid olid ühel nõul, et ta ei suuda ilma kunstlike abivahenditeta elada. See kaotuste rida laastas mind emotsionaalselt. Just siis, kui ma arvasin, et hakkan olukorraga kohanema, suri veel üks lähedane inimene. See kõik toimus kahe ja poole aasta jooksul.

Hiljuti küsis keegi: “Missugune hoop te perekonda järgmisena tabab?” Ausalt öeldes ei tahtnud ma seda teada. Kuid ma tean, et ma klammerdun Jumala väe külge, mis aitab mind nendest kurbuse- ja valupäevadest läbi. See vägi on mu tuleviklootuseks. Ma olen praegu nõrk, aga tean, et Jumal on tugev ja suudab mind sellest läbi kanda. Kuidas ma tean? Piibel räägib seda. Mind toetab Jumala lohutav kohalolu, mida ma jumalarahva heade tegude kaudu kogen.