Külalislahkust pakkudes

Meie kirik on traditsiooniline jumalateenimise koht. Meil on vanem kogudus paljude programmidega. Kuna paljud meie liikmed on meie hulgast lahkunud või mujale kolinud, oli pühapäevane külastatavus vähenenud. Pühapäevakoolilaste arv oli väike ja kirikuhoone oli nädala kestel kasutamata. Siis põles tänava teises otsas asuv kirikuhoone maha. Sellel üldiselt oma ülistusviisi poolest valju muusikaga karismaatilisel kogudusel oli palju suurem kogudus kui meil. Otsekohe pakkus meie pastor neile pärast meie pühapäevase jumalateenistuse lõppu kasutamiseks meie kabelit, mitte põhihoonet. Tundus, et meie koguduseliikmed kartsid. Varem olime üürinud oma kirikut koolide rühmadele, tulemuseks oli see, et kaotasime mitmed oma liikmed.

Kirikuhoone jagamine on muutunud tõeliseks õnnistuseks! Pühapäeval tundub inimesi täis kirik elav. Kaks kogudust jagab jumalateenistuste vahel osadustundi. Ma kiidan seda head tööd, mida Kristus meie linnas teeb. Jumal ju ei hooli, kuidas inimesed õpivad Kristust tundma – seda teeme ainult meie.