Nõtru vastu võttes

Fibromüalgiat põdedes kaldun arvama, et mõiste nõder viitab kehalistele heitlustele. Mõnel päeval, kui ma püüan purke avada, mu käed värisevad, kui ma püüan kirjutada või juukseid kammida, mu lihased valutavad ja mind haarab täielikult väsimus. Kui ma tunnen end eriti nõrgana, siis klammerdun oma pereliikmete ja sõprade külge, kes ei ütle mulle, et ma ei püüa piisavalt palju ega muutu kannatamatuks, kui ma ei ole sama tugev nagu nemad. Nad teavad, et ma vajan, et mind armastataks ja tunnustataks. Ja oma aeglastest ebakindlatest jõupingutustest hoolimata on mul viise, kuidas ma saan nendega oma armastust jagada. Ma tunnen ikkagi, et kuulun nende hulka.

Vaimult nõdrana vajan ma isegi rohkem tunnustust. Meil kõigil on aegu, kui me usuhaare ei ole nii tugev nagu peaks. Sellegipoolest on meil koht Jumala perekonnas. Selle asemel, et meid me nõtruse pärast hukka mõista, võtab Jumal meid vastu ja juhib meid ka teisi vastu võtma.