Kas suletud uste taga?

Muusikaliosa harjutamise ajaks kinnitati mu külge traadita mikrofon, mille ma siis, kui seda enam vaja ei läinud, tavaliselt korralikult välja lülitasin. Sellel konkreetsel õhtul aga unustasin ma seda tegemata. Kui ma riietusruumi tulin, kandus mu “eravestlus” teise näiterühma liikmega helisüsteemi kaudu üle kogu auditooriumi. Kõik kuulsid, kuidas ma orkestriliikmeid kritiseerisin. Ma olin kohkunud ja sügavalt segaduses. Minu järsud sõnad ei sobinud viisiga, kuidas ma tahtsin välja paista. Tänases kirjakohas räägib Jeesus oma jüngritele variseride silmakirjalikkusest, kes näisid alati väljastpoolt täiuslikud ja keda kogukonnas väga austati. Aga Jeesus, kes nägi nende mõtteid ja teadis nende erajutuajamisi, hoiatas, et nende südame rikutus paljastatakse.

Ükskõik, kui head me võime väliselt paista, tunneb Jumal me südame tõelist seisundit ja sõnade taga olevaid mõtteid. Kui meil tekib kiusatus kritiseerida, tühja juttu rääkida või eba-sõbralikke kommentaare teha, saame meenutada Pauluse manitsust “teie kõne olgu alati armu sees” (Kolossa 4:6).