Kunst pimeduses
Lugege Laul 57
Ma tahan laulda ja mängida. (Laul 57:8)
Ühel hommikul pärast isa matuseid, kui ma olin taas kodus, leidsin ennast oma palveajal kurbusesse kadununa, tummalt lakke vahtimas. Eelmise nädala sündmusi ja paljusid perekonna poolt ülesnäidatud häid tegusid uuesti läbi elades soovisin ma äkki, et lisaks tänukaardile oleks olemas mingi muu viis, millega oma vanemate pastorile ja äärmiselt abivalmitele naabritele oma tänu väljendada.
Ma otsustasin valmistada isiklikud, käsitsi tehtud kingitused. Mitu järgnevat päeva kingituste kallal töötades leidsin, et selle asemel, et olla kurbusesse mattunud, oli mind tabanud palvemeelne loovus. Mu meeleolu paranes tunduvalt ja selleks ajaks, kui ma oma kingitused postkontorisse viisin, tundsin, et olen täiesti lohutust leidnud.
Nüüd meenutan ma seda juhtumit iga kord, kui loen 57. Laulu, mille selle autor kirjutas koopas peidus olles ja oma elu pärast hirmu tundes. Taavet – karjane, sõjamees, kuningas –, oli ka luuletaja ja muusik. Pole kahtlust, et ta “laul pimedas koopas” pakkus talle rahu ja uut kindlustunnet ning nüüd teeb see sama ka meile. See meenutab meile ühtlasi, et meil kõigil on olemas teatud loomevõime, muusikas või käsitöös, kodukaunistamises või äritegevuses, mille me saame Jumalale pühendada ja teiste heaks kasutada. Kui me rakendame neid oskuseid, eriti siis, kui kannatame kriisi või kaotusvalu käes, siis võime leida, et oleme üllatavalt julgustatud.
Ma otsustasin valmistada isiklikud, käsitsi tehtud kingitused. Mitu järgnevat päeva kingituste kallal töötades leidsin, et selle asemel, et olla kurbusesse mattunud, oli mind tabanud palvemeelne loovus. Mu meeleolu paranes tunduvalt ja selleks ajaks, kui ma oma kingitused postkontorisse viisin, tundsin, et olen täiesti lohutust leidnud.
Nüüd meenutan ma seda juhtumit iga kord, kui loen 57. Laulu, mille selle autor kirjutas koopas peidus olles ja oma elu pärast hirmu tundes. Taavet – karjane, sõjamees, kuningas –, oli ka luuletaja ja muusik. Pole kahtlust, et ta “laul pimedas koopas” pakkus talle rahu ja uut kindlustunnet ning nüüd teeb see sama ka meile. See meenutab meile ühtlasi, et meil kõigil on olemas teatud loomevõime, muusikas või käsitöös, kodukaunistamises või äritegevuses, mille me saame Jumalale pühendada ja teiste heaks kasutada. Kui me rakendame neid oskuseid, eriti siis, kui kannatame kriisi või kaotusvalu käes, siis võime leida, et oleme üllatavalt julgustatud.
-