Teeviidad

Hiljuti töölt koju minnes toimetasin ma kliendile kätte mõned raamatud. Ma arvasin, et tunnen tagasiteed maanteele ja ei pööranud teeviitadele tähelepanu. Minu suunatunde usaldamise tulemuseks oli pikk ringiminek ja palju raisatud aega. Hiljem juhtunu üle mõtiskledes adusin, et ma usaldan oma suunatunnet paljudes olukordades. Mul on häbi, sest ma ei looda alati Jeesusele, et tema mulle teed näitaks, ja komistan takistustele. Ma ei vaata Jumala poole, et tema mulle igas olukorras tõde näitaks või mind eluteel juhiks.

Sellest ajast peale olen ma otsustanud pühendada Issandale kõik otsused, mida ma teen, paludes Jumalat, et ta näitaks mulle, missugust teed mööda ma peaksin minema. Kui ma alustan oma päeva palves, Jumala Sõna uurides ja selle üle mõtiskledes ning siis vaikselt Jumala juhtimist oodates ei tegutse ma lihtsalt impulsi ajel. Selle asemel, Jumala juhtimise järgi tegutsedes saan ma kogeda kindlustunnet teadmisest, et olen õigel teel. Kui me järgneme Jumala juhtimisele, siis saame olla kinnitatud, et elame Jumala rikkaliku armuga kosutatud elu.