Andja tunnustamine
Lugege Laul 65
Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju. (Jaakobuse 1:17)
Üks meie kallimaid mälestusesemeid on kodus valmistatud lauakaunistus: sulgedest, piibuorkidest, pakkimispaberist tehtud “klaassilmadega” kalkun. Selle valmistas ja kinkis meile aastaid tagasi tänupühaks meie õetütar, kui ta oli alles väga väike, ja sellest ajast peale on see pühade ajal meie lauda kaunistanud.
Aja jooksul on kalkun üsna ära lagunenud. Sellegipoolest võtame selle igal aastal seinakapist välja ja asetame peolauale – mitte kalkuni omaduste pärast, vaid armastusest oma õetütre vastu ning meenutamaks tema rõõmu, kui ta selle meile kinkis.
Meil on nii palju asju, mille eest tänada, et me ei suuda neid kõiki nimetada. Kui me aga peatume, et tunnustada kõigi nende heade kinkide Andjat, siis omandab elu tõelise täiuslikkuse ja tänamine muutub enamaks kui pühadetraditsioon. See muutub meie loomulikuks vastuseks Jumalale, kes on oma lakkamatus armastuses andnud meile kõik, mis on me elus hea.
Aja jooksul on kalkun üsna ära lagunenud. Sellegipoolest võtame selle igal aastal seinakapist välja ja asetame peolauale – mitte kalkuni omaduste pärast, vaid armastusest oma õetütre vastu ning meenutamaks tema rõõmu, kui ta selle meile kinkis.
Meil on nii palju asju, mille eest tänada, et me ei suuda neid kõiki nimetada. Kui me aga peatume, et tunnustada kõigi nende heade kinkide Andjat, siis omandab elu tõelise täiuslikkuse ja tänamine muutub enamaks kui pühadetraditsioon. See muutub meie loomulikuks vastuseks Jumalale, kes on oma lakkamatus armastuses andnud meile kõik, mis on me elus hea.
Michael W. Lowry (Ohio)