Kas häirimine või võimalus?
Lugege Matteuse 25:31-40
Ma olin vaestele isaks ja ma uurisin isegi tundmatu tüliasja. (Iiob 29:16)
Mu hommik algas väga vara telefonikõnega, mis nõudis, et ma sõidaksin kaugelasuvasse haiglasse raskelt haiget koguduseliiget vaatama. Ülejäänud päev pastoriametis oli täidetud külastuste, kohtumiste, paberitöö, telefonikõnede ja lõpuks õhtuse piiblitunni andmisega. Pikk päev pani mind ootama aega, millal ma saan koju puhkama.
Kui ma tagasi kodu poole kõndisin, teretasid mind kaks majatrepi peal istuvat võõrast. Mu algsed mõtted olid: “Mis siis nüüd?” Võõrad palusid mult abi. Nad olid teise linna reisiv kodutu abielupaar. Nad vajasid öömaja ja õhtusööki. Väsinuna palvetasin ma vaikselt: “Issand Jeesus, las ma näen nendes inimestes sinu nägu. Las ma teenin sind.” Ma korraldasin neile öömaja ja toidu. Kui ma tol õhtul hilja koju jõudsin, tundsin ma Kristuse kohalolu enda lähedal. Kristus oli olnud nende kodutute matkajatega ja Kristus oli olnud minuga mu väsimuses.
Kristus tuleb meie juurde ootamatuses, häirimistes ja mitte meie ajakava järgi. Veelkord oli mul võimalus näha oma teenimistööd mitte kui häirimist või kohustust, vaid kui võimalust olla ülestõusnud Kristuse tõelises ligiolus.
Kui ma tagasi kodu poole kõndisin, teretasid mind kaks majatrepi peal istuvat võõrast. Mu algsed mõtted olid: “Mis siis nüüd?” Võõrad palusid mult abi. Nad olid teise linna reisiv kodutu abielupaar. Nad vajasid öömaja ja õhtusööki. Väsinuna palvetasin ma vaikselt: “Issand Jeesus, las ma näen nendes inimestes sinu nägu. Las ma teenin sind.” Ma korraldasin neile öömaja ja toidu. Kui ma tol õhtul hilja koju jõudsin, tundsin ma Kristuse kohalolu enda lähedal. Kristus oli olnud nende kodutute matkajatega ja Kristus oli olnud minuga mu väsimuses.
Kristus tuleb meie juurde ootamatuses, häirimistes ja mitte meie ajakava järgi. Veelkord oli mul võimalus näha oma teenimistööd mitte kui häirimist või kohustust, vaid kui võimalust olla ülestõusnud Kristuse tõelises ligiolus.
Jerry W. Krueger (Texas)