Trööstige minu rahvast
Lugege Jesaja 40:1-8
Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal. (Jesaja 40:1)
Kui ma ühel külmal detsembriõhtul oma koeraga jalutamas käisin, kriuksusid mu saapad lumes. Meie küla surnuaiale lähenedes olin üllatunud, nähes selle kauges nurgas pehmet tuledesära. Ma otsustasin järele vaadata. Kui ma end ettevaatlikult mööda väikest kallakut valguse poole libistasin, ulatus lumi mul lausa üle saabaste. Hiljuti surnud mehe haua kõrval oli väike valgete lampidega kaunistatud jõulupuu.
Ma kujutasin ette leske meenutamas möödunud jõulupühi, kui naine selle puukese oma mehe haua kõrvale asetas. Ma pidin ühtlasi mõtlema kontrastile oma jõuluootuses ehitud kodu ja selle pere oma vahel, kus laua ääres on tühi koht. Lohutuse ja rõõmuaeg võib samuti olla kurbuse ja leina aeg.
Jeesuse sündi tähistades meenutame, et Kristus tuli pakkuma tröösti murtud südamega inimestele ja lootust üksikutele. Need jõulutuled tuletasid mulle meelde, et ma oleksin eriti tundlik inimeste vastu, kes Jumala armastust ja kaastunnet vajavad.
Ma kujutasin ette leske meenutamas möödunud jõulupühi, kui naine selle puukese oma mehe haua kõrvale asetas. Ma pidin ühtlasi mõtlema kontrastile oma jõuluootuses ehitud kodu ja selle pere oma vahel, kus laua ääres on tühi koht. Lohutuse ja rõõmuaeg võib samuti olla kurbuse ja leina aeg.
Jeesuse sündi tähistades meenutame, et Kristus tuli pakkuma tröösti murtud südamega inimestele ja lootust üksikutele. Need jõulutuled tuletasid mulle meelde, et ma oleksin eriti tundlik inimeste vastu, kes Jumala armastust ja kaastunnet vajavad.
Susan J. Foster (Connecticut)