Jeesus baaris

Enam kui kümme viimast aastat olen ma juhatanud jõululaupäevaseid jumalateenistusi kõige ebatavalisemates kohtades – restoranides, tuletõrjedepoodes, jalgpalliväljakute parklates ja vanglates. Kaks aastat tagasi jõululaupäeval võtsin ma osa jõululaulude, küünlavalguse ja leivamurdmisega teenistusest, kus üle 350, enamasti omavahel võõrad inimesed kogunesid all-linna tantsusaali ja baari. Selles tavatus rajatises nägin ma, kuidas Jumal liikus selliste inimeste südames ja elus, kellest enamik poleks kunagi üle kirikuukse astunud. See oli mulle võimas meenutus, et Jeesuses ilmutab Jumal kavatsust kohtuda meiega just seal, kus me oleme.

Palju kordi unustavad kirikus käijad, et Jeesus ei sündinud kirikus või katedraalis, ta sündis “väljas”, loomalauda mustuses ja sõnnikus. Ta sündis elutegelikkuse keskel, mitte nagu kuningliku sünni vitraažklaasist portreel. Just seda tähendabki Emmanuel, “Jumal meiega”.

Tõelist jõuluimet ei leia suure jõululaupäeva jumalateenistuse hiilgusest. Tõeline jõuluime on tõde, et Jumal on meie igapäevaelus ning elu tegelikkuses ja ebatäiuslikkuses meiega.