Elulood

Mu ema elab meist umbes 550 kilomeetri kaugusel. Kui ma talle helistan, siis üks esimesi asju, millest talle meeldib mulle rääkida, on see, mida ta tolle päeva “Päevasõnast” luges. “Las ma loen sulle seda.” Ja ta loebki. Siis ütleb ta: “Kas sulle ei meeldi teiste räägitud lood? Need on nii reaalsed. Ma arvan, et see on imeline, kuidas nad leiavad, et Jumal on nendega ja ükskõik, mis juhtub, saavad nad anda ennast Jumala hoolde.”

Nii Piiblist kui ka “Päevasõnast” loeme lugusid Jeesuse kohalolust pereküsimustes, suhetes, äritegevuses, haiguses, ebaõigluses ning sellistes argiasjades nagu kadunud raha otsimine ja leivategu. Meil on seega lood temast ja inimestest, kes ennast Jumala hoole alla usaldavad. Need lood ühendavad meie elu Jumalaga ja ka meid julgustatakse kõiges andma oma elu Jumala kätte.

Jeesus – Emmanuel, “Jumal meiega” – näitab meile, kuidas olla inimlik. Alustades tema vähe kaitstud varase lapsepõlvega, ei näe me teda “hingi päästmas”, vaid astumas inimkonna osaks, selles elades ja päästes meie inimkonda, kutsudes meid Jumala kätesse, mis kujundavad meid armastusega selleks, kelleks me oleme loodud olema. Jumala tõotus on elu selle täiuses ja täielikult elavana tõstame kõrgele teda, kes on alati meiega. See aga on teine hea lugu.