Meie igapäevane leib
Lugege Matteuse 6:25-34
Ja teiegi ärge küsige, mida süüa või mida juua, ja ärge olge kärsitud. (Luuka 12:29)
Mu abikaasa veab autoga puitu saeveskisse. Hiljuti muutis mitu päeva sadanud vihm saeveskisse viiva tee pori- mülkaks, mida oli võimatu läbida. Me elame üks päev korraga tagasihoidlikust sissetulekust, seepärast olid me raha ja toit otsas.
Mul on meeles ängistus, mida ma meie lastele mõeldes tundsin. Minu meeleheites rahustas mind Luuka evangeeliumist pärit kirjakoht, mis tõi mulle sisemist rahu, meenutades, et Jumal on meie olukorrast igati teadlik. Ma võtsin perekonna kokku ja me istusime tühja laua taha. Ma tänasin ja kiitsin palves Jum- alat. Viis minutit hiljem helises uksekell. See oli naaber, keda me tegelikult ei tundnud, sest ta oli alles hiljuti siia piirkonda kolinud. Ta tõi meile tohutu korvitäie toitu. Naine selgitas, et ta oli tolleks päevaks kutsunud külla palju inimesi, kuid vaid vähesed tulid. “Ega te ei solvu, kui ma seda toitu teiega jagan, sest seda on meie jaoks liiga palju?” küsis ta.
Ma tundsin, nagu elaksime piibliloos, milles Jeesus paljundas oma järgijate jaoks leiba ja kalu. Toit, mille me saime, oli nagu kaksteist korvitäit, mille jüngrid kogusid. Naabri toodud toidust elasime seni, kuni mu abikaasa sai jälle tööle hakata. Jumal teab alati meie vajadusi ning mõnikord tuleb Jumala ustav ja armastav vastus imelisel viisil.
Mul on meeles ängistus, mida ma meie lastele mõeldes tundsin. Minu meeleheites rahustas mind Luuka evangeeliumist pärit kirjakoht, mis tõi mulle sisemist rahu, meenutades, et Jumal on meie olukorrast igati teadlik. Ma võtsin perekonna kokku ja me istusime tühja laua taha. Ma tänasin ja kiitsin palves Jum- alat. Viis minutit hiljem helises uksekell. See oli naaber, keda me tegelikult ei tundnud, sest ta oli alles hiljuti siia piirkonda kolinud. Ta tõi meile tohutu korvitäie toitu. Naine selgitas, et ta oli tolleks päevaks kutsunud külla palju inimesi, kuid vaid vähesed tulid. “Ega te ei solvu, kui ma seda toitu teiega jagan, sest seda on meie jaoks liiga palju?” küsis ta.
Ma tundsin, nagu elaksime piibliloos, milles Jeesus paljundas oma järgijate jaoks leiba ja kalu. Toit, mille me saime, oli nagu kaksteist korvitäit, mille jüngrid kogusid. Naabri toodud toidust elasime seni, kuni mu abikaasa sai jälle tööle hakata. Jumal teab alati meie vajadusi ning mõnikord tuleb Jumala ustav ja armastav vastus imelisel viisil.
Neri Ruth Gattinoni (Argentina, Buenos Aires)