Tõrkuv teenija

Kui ma hakkasin kodust lahkuma, helises telefon. Sõbranna oli haige ja palus, et ma sõidaksin tema koju, korjaksin lilli ja toimetaksin need kohale. Ma mõtlesin oma selleks päevaks tehtud plaanidele. Kas keegi teine poleks saanud teda aidata? Võib-olla keegi, kellel on rohkem aega kui minul? Ma mõtlesin igasugustele vabandustele. Siis hakkasin ma mõtlema sellele, kui uhke on meie ühiskond oma hõivatuse üle. Ka mina olen hõivatud, kuigi olen nüüd pensionil ja võiksin rohkem puhata. Tegelikult mulle meeldib tegutseda.

Kui ma sõitsin, palusin ma Jumalat, et ta muudaks mu suhtumist ja teeks minust rõõmsama sõbranna. Pikkamööda tundsin, kuidas pinge mu kehast lahkus ja rahu asendas tõrksuse. Selleks ajaks, kui ma kohale jõudsin, oli mul hea meel, et saan teenet osutada.

Me ei tarvitse olla kodust kaugel, et teisi teenida. Jumal pakub meile iga päev väikseid võimalusi, et kedagi mingil viisil teenida. Ma palun, et Jumal avaks mu silmad väikestele heategudele, mida ma saan just siin teha, ja annaks mulle armastava südame, et ma rõõmsalt teeniksin.