Kas probleem või võimalus?

Kui ma ühel hommikul pärast metsikut sügistormi üles ärkasin, siis märkasin, et suur puu meie tagaaias oli maha langenud. Köögiakna juures seistes vaatasin kohkunult seda pilti. “See on suur töö,” mõtlesin ma eesseisvale koristustööle. Mu abikaasa tuli kööki ja astus akna juurde mu kõrvale. “Vaata vaid, kui palju küttepuid!” hüüatas ta. Ma olin meie erinevatest seisukohtadest hämmastunud. Kui mina nägin puud segaduse ja ohu kaudu, mida see oli põhjustanud, siis mõtles mu abikaasa talveõhtutele sooja, praksuva tule juures. Mina nägin õnnetust, tema aga nägi õnnistust.

Kui me seisame silmitsi ootamatute katsumustega, võivad paljud meist olla probleemi äkilisusest niivõrd rabatud, et ei suuda näha mingit võimalikku kasu või head tulemust. Kristlastena saame aga pöörduda paljude piiblisalmide poole, mis meenutavad meile, et Jumal hoolib meist ja soovib isegi katsumuste ajal meile head. Kui inimsilm näeb väljakutseid, siis näeb ususilm võimalusi.

Hiljem aitasid mu poeg ja väimees mu abikaasal puud saagida, halgudeks raiuda ja riita laduda. Kui me kõik õhtusöögiks laua taha istet võtsime, ei tundunud mahakukkunud puu enam selline tohutu probleem. Elukatsumuste keskel saab meie usk meile paljuski uue perspektiivi anda.