Palmipuudepüha
Lugege Matteuse 27:45-56
Tõesti, see oli Jumala Poeg. (Matteuse 27:54)
Täna on palmipuudepüha, vaikse nädala algus, mil me vaatame kaugemale Jeesuse võidukast saabumisest Jeruusalemma, rahvahulgast ja hosiannahüüdudest, üksinduse ja eraldatuse ajale. Kui me sellele esimesele suurele reedele mõtleme, siis meenutab rist meile, et Jeesus saavutas võidu ainult sõna-kuulelikkuse kaudu Jumalale.
Selle alles saabuva võidu tähistamine algas palmilehtedega kaetud teel. Kui me vaatame sellest kaugemale ristile, siis ei ole juubeldused unustatud, Jeesuse ette heidetud palmioksad ei ole asjatud. Jumala Poeg on sõnakuulelik isegi kuni surmahetkeni.
Võib-olla panid meie Lunastaja surmaga kaasnenud tunnustähed ja imeteod väeülema tunnistama: “Tõesti, see oli Jumala Poeg!” (Matteuse 27:54.) Meil võib tekkida kiusatus tema tunnistust alahinnata, seda vähem hinnata, sest väeülem nägi tunnustähti ja imetegusid. Johannese 12:32 aga ütleb Jeesus: “Ja kui mind maa peal ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.”
Pühakiri ei räägi meile, mida väeülem pärast oma tunnistust tegi. Kas see muutis ta elu? Kas oleks pidanud? Tema lugu kutsub meid tunnistama, et Jeesus on Jumala Poeg, ja endalt küsima: “Kuidas on see mind muutnud?”
Selle alles saabuva võidu tähistamine algas palmilehtedega kaetud teel. Kui me vaatame sellest kaugemale ristile, siis ei ole juubeldused unustatud, Jeesuse ette heidetud palmioksad ei ole asjatud. Jumala Poeg on sõnakuulelik isegi kuni surmahetkeni.
Võib-olla panid meie Lunastaja surmaga kaasnenud tunnustähed ja imeteod väeülema tunnistama: “Tõesti, see oli Jumala Poeg!” (Matteuse 27:54.) Meil võib tekkida kiusatus tema tunnistust alahinnata, seda vähem hinnata, sest väeülem nägi tunnustähti ja imetegusid. Johannese 12:32 aga ütleb Jeesus: “Ja kui mind maa peal ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.”
Pühakiri ei räägi meile, mida väeülem pärast oma tunnistust tegi. Kas see muutis ta elu? Kas oleks pidanud? Tema lugu kutsub meid tunnistama, et Jeesus on Jumala Poeg, ja endalt küsima: “Kuidas on see mind muutnud?”
Alvin B. Deer (Oklahoma)