Olla ühenduses

Pärast meie koguduse palmipuudepüha jumalateenistust tõin ma koju kaks palmipuutaolist oksa. Nalja pärast torkasin ma neist ühe lillepotti. Teise panin riiulile, kavatsedes sellega hiljem tegelda. Kui ma järgmisel nädalal taimi kastsin, avastasin ma oma üllatuseks, et potti pandud oks oli ikka veel roheline. Riiulile jäetud oks oli aga kollane ja närtsinud.

Ma oleksin pidanud ka selle oksa potti panema, mõtlesin ma ja torkasin ka selle potti. Mõne päeva pärast leidsin ma oma üllatuseks, et ka see oks oli roheliseks muutunud hoolimata sellest, et oli mitu päeva riiulil seisnud.

Potti pandud oksal oli kõik, mida see eluks vajas – muld, vesi, väetis – ja see kasvas jõudsalt. Teisel oksal see kõik esialgu puudus. Aga kui oks sai mulda ja vett, hakkas seegi elumärke näitama. See meenutab mulle meie kogemusi kristlastena. Kui me oleme oma vaimuliku elu allikast, Kristusest Jeesusest, lahutatud, siis me kuivame ja närtsime vaimulikult. Kui me aga oleme Piibli lugemise, palve, teenimise ja teistega osaduse kaudu oma Päästjaga ühenduses, siis elame nii, nagu Kristus on meile tõotanud.