Tähelepanu osutamine

Minu kontori kõrvaltoast kostsid allasurutud nuuksed. Naine nuttis, rääkides oma abieluprobleemidest. “Kas ma peaksin tema juurde minema?” mõtlesin ma. “Ei, ta vajab privaatsust.” Hiljem pöördusin ma vaikselt tema poole, küsides, kas ma saaksin teda kuidagi aidata. Kui me palvetasime, rääkis naine mulle oma loo. Järgmistel päevadel ei suutnud ma meie kohtumist unustada ja ma palusin sageli ta eest. Meie vähesed koosveedetud hetked puudutasid mind.

Nädal hiljem tuli naine mind otsima. Tema eelmise nädala meeleheide oli asendunud laia naeratusega. Naine embas mind, tänas, et ma olin koos temaga palvetanud ja ütles, et olukord on palju parem.

Ma tunnen end alati hästi, kui Jumal kasutab mind teise inimese aitamiseks. Aga kui ma oleksin jäänud oma tööd tegema või muremõtteid heietama ja poleks teda nutmas märganud? Mõnikord on esimeseks sammuks lihtsalt kuulata, arvuti ja mobiiltelefon välja lülitada, raamat kõrvale panna ja tähelepanu osutada. Sellega, mida Jumal suudab teha, kui me kuulame ja vastame sellele, mida kuuleme, võime saada ise alandatud või õnnistatud.