Tavaline elu

Alguses lapsega kodus olles ja siis hiljem tööl käies tundsin ma sageli eesmärgi puudumist. Ma tahtsin, et mu elu muutuks, kuid tundsin, et mul jääb puudu andest või konkreetsest koolitusest. Ühel päeval Piiblit lugedes tulin ma uuele arusaamisele. Ma nägin, et töökas põllumees Eliisa kündis oma härgadega ja tavaline karjus Taavet hoolitses karja eest päikesest kõrbenud väljadel. Maksukoguja Sakkeus ronis puu otsa ja Kristuse jüngrid puhastasid mere kaldal kala järgi lõhnavaid võrke. Ja seal oli ka Maarja, noor, tundmatu tüdruk – tulevane Issanda ema – keda ma kujutasin ette majapidamistöid tegemas.

Nende inimeste lihtsus üllatas mind ja ma adusin, et neid ei teinud võitlejateks ei talent ega koolitus. Nende otsus teenida Issandat oma igapäevaelu üksluisuses tegi nad erilisteks.

Tähendamissõnas talentidest ütleb isand kahele sulasele: “Sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole” (Matteuse 25:23). Võib-olla ei saa me öelda, et oleme kangelased või me elu on olnud silmapaistev, aga oma igapäevast tähelepandamatut elu ustavalt elades saame leida eesmärgi, rõõmu ja tasu.