Päevast päeva

Ühel hommikul tõi mu kuue-aastane tütar mulle raamatu ja tahtis mulle juttu lugeda. Üksainus sõna välja arvatud, luges ta kogu lasteraamatu ilma komistamata või aeglustamata läbi. Ma olin ta üle uhke. Kui palju oli ta viimase aastaga muutunud! Aasta tagasi oskas ta lugeda oma nime ja üht-kaht sõna. Ta oskas oma nime kirjutada ja kahekümneni numbreid lugeda. Nüüd, pärast esimese kooliaasta lõpetamist loeb ta hästi, oskab lugeda sajani ning teha lihtsaid liitmis- ja lahutamistehteid. Ta kirjutab tähti ja loeb terveid raamatuid. Ma näen, kui palju ta on koolis õppinud.

Kui me vaatame iseennast, siis kas me näeme samal viisil, mida Jumal on me elus teinud? Kuigi muudatused, mida me läbi teeme, võtavad aega, puhkame teadmises, et töö, mille Jumal on me sees alustanud, jätkub, kuni me saame Kristuse sarnaseks. (Vaadake Filipi 1:6.) Me näeme muutusi, kui mõtleme oma elule enne seda, kui hakkasime Kristust järgima ning kuidas me näitame nüüd oma armastust ja pühendumist. Nii nagu mu tütar õppis pikkamööda lugema, elame meiegi ühe sammu korraga. Lõpuks toovad me sees toimuvad väikesed muudatused kaasa kasvu, mida meid ümbritsevad inimesed märkavad.