Kasutamata jäetud võimalused

Hiljuti sorteerisin ma oma vanemate asju. Pööningult leidsin ma igasuguseid majatarbeid – kööginõusid, mööblit, elektroonikat ja voodipesu. Need olid sinna kogutud paljude kuumade suvede ja külmade talvede jooksul, jäädes enamasti kasutamata. Aastate jooksul, kui pereliikmed meie hulgast lahkusid, säilitati nende asju kui mälestusesemeid. Need peegeldasid ka vajadust koguda “mustadeks päevadeks”, sest mu isa oli Suure surutise aastatel vaesuses üles kasvanud. Kui neid asju oleks pakutud vaesematele inimestele, siis oleksid nad need rõõmuga vastu võtnud. Loomulikult ei mõelnud mu vanemad üleliigseid asju alles hoides mitte midagi halba. Sellest hoolimata jäid nad ilma võimalustest teiste elu rikastada.

Sellest kogemusest õppisin ma keskenduma Jumala ootusele, et me hoolitseksime puudustkannatajate eest, kellel pole eluks vajalikke vahendeid, ja rahulduksime ise vähemaga. Me armastame oma vendi-õdesid, pöörates tähelepanu nende ja mitte ainult endi vajadustele.