Jumala märguanne

Meie elus on praegu rasked ajad, tundub, et igal pool on probleemid esile kerkinud. Töö juures oli raske tunnistada, et ma olen kristlane. Saime pidevalt ähvardavaid telefonikõnesid ja siis pandi me auto põlema. Kuna me elu oli ohus, soovitasid me pereliikmed ja sõbrad, et me paluksime ennast turvalisemasse kohta viia. Sellegipoolest teadsime, et Jumal on toonud meid siia raskesse kohta. Juhtimist otsides andsime me selle probleemi Jumala kätte.

Tänases kirjakohas näeme, et Taavetil oli hea võimalus kuningas Saul tappa. Kuid Taavet ei tapnud kuningat, sest ta teadis, et Saul oli Jumala poolt võitud ja Taavet lootis, et Jumal teeb lõpu viletsusele, mida ta Sauli juures koges. Taavet ei teinud midagi, et kuningaks saada. Selle asemel ootas ta kannatlikult Jumala tegusid.

Taavetist sai meie eeskuju. Aeg möödus ning ähvarduskõned muutusid harvemaks ja lõpuks katkesid. Ka kolimismõte kustus pikkamööda. Olukord muutus peaaegu normaalseks ja kahe aasta pärast viidi meid üle teise, kaugel asuvasse haiglasse. Me teadsime, et see on Jumala märguanne minema kolida ja seda me tegimegi. Olime täidetud tänust Jumala vastu, sest uus keskkond oli ilus ning muutus osutus meile nii kehaliselt kui vaimselt kasulikuks.