Kas harjutamine teeb meistriks?

Proua Youngholm käis üks kord nädalas meie kodus mulle klaveritunde andmas. Olles kontrollinud mu kehahoiakut ja käteasendit, palus ta mind mängida. Kui ta oli mu edusammudega rahul, siis kinnitas ta mu muusikavihiku kaanele kuldse tähekese. Enne lahkumist ütles õpetaja alati: “Harjutamine teeb meistriks.”

Kui ma mõnikord üksi harjutasin, muutusin ma lohakaks ja hooletuks. Mu ema aga märkas seda ja lasi mind korrata, kuni ma mängisin õigesti. Siis meenutas ta mulle: “Harjutamine teeb meistriks.”

Kas minust sai meisterlik muusik? Ei saanud. Minu puhul ei teinud harjutamine meistriks. Sellegipoolest säilitan ma muusika-armastuse ja head kombed, millest on teistes eluvaldkondades kasu ning ei kahetse, et ma klaverimängu harjutasin.

Nüüd harjutan ma kristlasena vaimulikku korda, aga ka see ei tee mind meistriks, sest see, mida ma ise teen, ei saa mind täiuslikuks teha. Seda sai teha ainult Jeesus ristil olles. Jeesus võttis mu patukaristuse enda peale, et ma oleksin Jumalaga lepitatud. Kristuse tõttu ei pea me olema täiuslikud. Nüüd kasutan ma muusikat Jumala tänamiseks ja ülistamiseks. See ei ole täiuslik, kuid on siiski Jumalale meelepärane.