Andmise eesõigus

Üks kord nädalas sõidutan ma arsti juurde vanureid, kellel endal pole autot. Tavaliselt on see meeldiv ja rahuldust pakkuv tegevus, mis annab mulle võimaluse mitmesuguste inimestega kohtuda ja juttu ajada. Mõnikord aga esitab see ülesanne üsna suuri nõudmisi. Üks mees on ratastoolis. Ma sõidutan ta haiglasse, viin ta ratastoolis mööda koridori lifti juurde ja sellega kuuendale korrusele dialüüsiosakonda, kus ta saab ravi. Nelja tunni pärast tulen ma talle järele ja viin ta koju.

See võib tunduda imelik, aga mu ülesanne meeldib mulle. Üks põhjus on see, et kümme aastat tagasi olin ka mina raskes olukorras, kui mu neerud lakkasid töötamast. Kuna mu imetore tütar annetas mulle ühe oma neeru, siis sellega säästeti mind dialüüsist kolm-neli korda nädalas.

Nüüd elan ma kindlas arusaamises sellest, mida Jeesus mõtles selle all, kui ta ütles, mida oodatakse neilt, kes saavad suuri õnnistusi. Mul on vabadus, hea tervis, armastav perekond, toit ja eluase. Tänutäheks kasutan ma võimalust teisi aidata.