Uksed ja aknad
Lugege Efesose 3:14-21
Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda, temale olgu kirkus koguduses ja Kristuses Jeesuses. (Efesose 3:20-21)
Kui ma olin mõni aasta tagasi sunnitud ülikooli õppejõu kohalt pensionile minema, tundsin ma, et uks on igaveseks sulgunud. Ma tundsin puudust noorte hulgas viibimisest, sest nendega suhtlemine hoidis mind mõtetelt ja vaimult noorena. Pensionile jäämine on samuti põhjustanud rahalisi raskusi. Kui aga Jumal avas mulle võimaluseakna töötada asendusõpetajana, siis tundsin, et olen kahekordselt õnnistatud.
Nüüd veedan ma palju aega põlvedel, nii füüsiliselt koos lastega kui vaimulikult laste pärast. Ma palvetan laste, vanemate ja kõigi eest, kellele on pandud nende õpetamise kohustus. Ma ei oodanud, et jään nii varakult pensionile ja see polnud ka viis, kuidas ma olin kavatsenud oma pensioniaega veeta.
Kuna ma olen nüüd vanem, on muutus mu jaoks kindlasti raskem. Kuid mu usk on tugev, ma suudan usaldada Jumalat ning püsida avatud ja täis lootust. See on muutnud mu elu palju täiuslikumaks kui miski muu, mida ma oleksin võinud ette kujutada ning aidanud ka rahamuresid lahendada.
Nüüd veedan ma palju aega põlvedel, nii füüsiliselt koos lastega kui vaimulikult laste pärast. Ma palvetan laste, vanemate ja kõigi eest, kellele on pandud nende õpetamise kohustus. Ma ei oodanud, et jään nii varakult pensionile ja see polnud ka viis, kuidas ma olin kavatsenud oma pensioniaega veeta.
Kuna ma olen nüüd vanem, on muutus mu jaoks kindlasti raskem. Kuid mu usk on tugev, ma suudan usaldada Jumalat ning püsida avatud ja täis lootust. See on muutnud mu elu palju täiuslikumaks kui miski muu, mida ma oleksin võinud ette kujutada ning aidanud ka rahamuresid lahendada.
Anne Sheffield (Virginia)