Klammerduge Jumala külge!

Kui mu poeg oli umbes kolmeaastane, võtsin ma ta endaga meeste palvekoosolekule kaasa. Koosoleku alguses märkasin, kui lähedale mu poeg mulle istus. Olles tundmatus kohas, ümbritsetud tundmatutest ja seetõttu tõenäoliselt hirmuäratavatest meestest, tundis ta hirmu ja ebaturvalisust. Seepärast hoidus ta ainukese tuttava – oma isa – ligi selles toas. Nii kaua kui isa oli lähedal, tundis ta end kaitstuna.

Viis, kuidas poeg mu külge klammerdus, pani mind mõtlema, kui tähtis on klammerduda Jumala külge. 2. Kuningate raamatu 18. peatükk kirjeldab Hiskijat õiglase kuningana. Ta oli edukas ja jõukas. Veel tähtsam on aga see, et ta klammerdus Issanda külge. Ma usun, et see ongi vaimuliku väe saladus meie elus.

Klammerduda Jumala külge võib kõlada lihtne, aga see pole nii kerge nagu tundub. Inimestel on kalduvus olla iseseisev. Olles umbes 30 minutit minu ligidal istunud, hakkas mu poeg end mugavamalt tundma ja laskis minust lahti. Aga kui me muutume vaimulikult mugavaks, võime hakata iseendast ja oma võimetest sõltuma ning meie lähedus Jumalaga lõdveneb. Me avastame, et töötame rohkem ja palvetame vähem. Vaimuliku väe vallapäästmise saladus meie elus on säilitada pidev sõltuvus Jumalast – klammerduda Jumala külge ja mitte lasta temast lahti, nagu sõltuks sellest meie elu.