Kas kokkulangevused?

Meie söögilaud oli seisnud kakskümmend aastat kasutamata. Kuna me lapsed olid suureks kasvanud ja minema kolinud, otsustasime oma mööbli vastavalt uuele olukorrale ümber korraldada. Vana köögilaua väljaviskamine ja märksa moodsamaga asendamine oli meile tähenduslik.

Järgmisel esmaspäevahommikul kukkusin ma trepist alla, murdsin jala ja mu pahkluu läks paigast ära. Kuna me olime laua ära viinud, oli meil nendeks kaheks kuuks, mil mu jalg lahases oli, allkorrusel ruumi minu voodi jaoks.

Mul oli vaja palju abi, eriti esimeste nädalate jooksul. Inimesed helistasid ja pakkusid abi, näiteks öeldes: “Ma saan läbi astuda, kuid ainult kolmapäeval. Kas sellest oleks abi?” Mitmel järjestikusel korral olid pakutud päevad just need, kui mu abikaasa pidi töö asjus ära sõitma. Ma ei näinud nendes kokkulangevusi, vaid Jumala tööd.

Ma kuulsin häält enda sees ütlemas: “Ma armastan sind. Ära muretse. Ma olen saatnud palju kalleid sõpru ja sugulasi sulle appi.” Ma hakkasin aru saama. Ma tean, et see polnud Jumala süü, et ma kukkusin, aga usun, et Jumal andis mulle konkreetsed ja üksikasjalikud vahendid minu aitamiseks paranemise ajal.