Pime ja tormine öö.
Lugege Luuka 8:22-25
Ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. (Rooma 8:39)
Mu tütar hakkas öösel tormi kartes nutma. Väljas müristas ja lõi välku. Ta ütles, et kardab, et tuul puhub ta pimedas minema. Kui aknad kolisesid ja tuul undas maja ümber, püüdsin ma last rahustada.
Tol ööl mõistsin ma, mida tundsid jüngrid, kui nad sattusid Galilea järvel tormi kätte ja lained hakkasid nende paati loopima (Vaadake Markuse 4:35-61 ja Luuka 8:22-25.) Nagu tookord, saab ainult Jeesus Kristus meile tormis rahu anda. Tema nime hüüdes ja Pühakirja kinnitusi meenutades saame kõikides õnnetustes julgustust.
Ma ütlesin tütrele: “Parim asi tormides on see, et need lähevad alati mööda.” Ja me kõik saame alati palvetada nagu mu tütar ja mina tol ööl.
Tol ööl mõistsin ma, mida tundsid jüngrid, kui nad sattusid Galilea järvel tormi kätte ja lained hakkasid nende paati loopima (Vaadake Markuse 4:35-61 ja Luuka 8:22-25.) Nagu tookord, saab ainult Jeesus Kristus meile tormis rahu anda. Tema nime hüüdes ja Pühakirja kinnitusi meenutades saame kõikides õnnetustes julgustust.
Ma ütlesin tütrele: “Parim asi tormides on see, et need lähevad alati mööda.” Ja me kõik saame alati palvetada nagu mu tütar ja mina tol ööl.
Vince H. Byrd (Georgia)