Otsige esiteks Jumalat

Ma olen alati olnud muretseja. Aga kui minust sai kristlane, siis mõtlesin, et enam ma ei muretse ega karda. Kui hirmud ja mured mind jätkuvalt kimbutasid, siis imestasin, mida ma valesti teen. Eelija lugu andis mulle vastuse. Eelija lootis päevast päeva Jumala peale ja oli paljude imetegude tunnistajaks. Kaarnad söötsid teda, ta sõi leiba, mille jahu oli võetud peaaegu tühjast nõust ja nägi, kuidas surnud poiss ellu äratati.

Isegi kui Eelija seda kõike koges, tundis ta ikkagi hirmu, kuuldes, et Iisebel ähvardas teda tappa. Eelija lootis oma jõule ja lõpuks lausa palus, et ta sureks. Alles siis, kui Eelija hakkas Jumalat otsima, suutis ta puhata.

Ma sain julgustust teadmisest, et hirm ja muretsemine on tavalised ja normaalsed emotsioonid. Ma sain ka aru, et peaksin suunama oma jõupingutuse mitte emotsiooni kõrvaldamisele, vaid Jumala otsimisele. Jumal ei tõota meid igast raskusest välja tuua, aga meil on tõotus, et Jumal vastab meile, kui me teda hüüame, ta annab meile jõudu raskel ajal edasi minna. Kui meil on meeles Jumalat otsida, siis kogeme lausa uskumatut rahu.