Vanem vend
Lugege Luuka 15:11-32
Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal. (Heebrea 4:16)
Minu vanaisa on helde inimene. Ta on kogu elu kõvasti tööd teinud ja tema suurim rõõm on pigem jagada teistega seda, mis tal on, kui seda kõike endale hoida. Oma vanaisa eeskuju läbi olen ma õppinud palju Jumala armastusest.
Mõnikord ta on andnud pereliikmetele raha, kuigi me pole teinud midagi, et seda ära teenida. Aeg-ajalt ma kõhklen, kas talle oma vajadustest rääkida või mitte. Aga ta tunneb rõõmu meie soovidest ja aitab meid oma võimaluste piires.
Kui ma loen Luuka 15:11-32 kadunud poja lugu, siis mõtlen ma vanemale pojale. Ta räägib, et ei saa oma isalt mitte midagi, kuid ta ei olegi oma soove väljendanud. Nagu isa selles loos ja minu vanaisa, ootab Jumal, et me räägiksime oma vajadustest ja soovidest.
Aga erinevalt minu vanaisast, kuulub kõik Jumalale, Jumal suudab kõike ja teab kõike. Jumal ootab me palveid ja tunneb meile andmisest rõõmu. Me võime paluda Jumalalt kõike, mida vajame, ja uskuda, et Jumal kuuleb ja vastab armastusega.
Mõnikord ta on andnud pereliikmetele raha, kuigi me pole teinud midagi, et seda ära teenida. Aeg-ajalt ma kõhklen, kas talle oma vajadustest rääkida või mitte. Aga ta tunneb rõõmu meie soovidest ja aitab meid oma võimaluste piires.
Kui ma loen Luuka 15:11-32 kadunud poja lugu, siis mõtlen ma vanemale pojale. Ta räägib, et ei saa oma isalt mitte midagi, kuid ta ei olegi oma soove väljendanud. Nagu isa selles loos ja minu vanaisa, ootab Jumal, et me räägiksime oma vajadustest ja soovidest.
Aga erinevalt minu vanaisast, kuulub kõik Jumalale, Jumal suudab kõike ja teab kõike. Jumal ootab me palveid ja tunneb meile andmisest rõõmu. Me võime paluda Jumalalt kõike, mida vajame, ja uskuda, et Jumal kuuleb ja vastab armastusega.
Paola Mora (Costa Rica, San Jose)