Lepitatud

Dan ja mina olime juba kooliajast peale sõbrad. Kuigi me pärast lõpetamist kolisime erinevatesse kohtadesse, olime ühenduses. Ühel õhtul hakkasime telefoniga kõneldes vaidlema meie suveplaanide pärast. Vaidlus muutus pingeliseks ja lõpuks panime teineteiselt vabandust palumata toru hargile. Ma ei helistanud Danile kolm kuud ja ka tema ei võtnud minuga ühendust.

Ühel hommikul vaikse tunni ajal adusin, et ma olen ikka veel Dani peale vihane. Ma teadsin, et mu viha kasvab, kui ma jätkan ja ei püüa seda lahendada. Ma palvetasin ja palusin Jumalat, et ta annaks mulle andeks. Siis helistasin ma Danile ja palusin ka temalt andeks. Me rääkisime üle tunni aja, palvetasime teineteise eest ja määrasime kindlaks nädalavahetuse, millal me oma ammu edasilükatud matkale läheme.

Me olime kunagi kõik Jumalast lahutatud, aga Kristuse ristisurma kaudu oleme nüüd Jumalaga lepitatud. Me saame rõõmustada teadmises, et me pole enam Jumala vaenlased. Jeesuse anni läbi on meil rahuosadus oma Issandaga.