Rahu igaks ajaks

Päev algas jaheda ja kargena – ilus kergendus hilissuvisele kuumusele. 11. septembril 2001 oli vaikus enne tormi. Lapsed olid koolis. Mul oli miljon ülesannet täita ja mu lendurist abikaasa oli teel lennujaama. Päev tundus tavaline, kuni kuulsime ootamatuid uudiseid.

Kui ma aeglaselt mugavasse tugitooli vajusin ja jälgisin telerist, kuidas kaksiktornid kokku varisesid, vaheldus paanika frustratsiooniga. Mu turvalisuse- ja julgusetunne kadusid. Rünnaku all ei olnud ainult meie riik, relvaks oli valitud just selline lennuk, millega mu abikaasa elatise teenimiseks lendas. Ükski lennuk ei tõusnud õhku ja me tulevik oli tundmatu. Minu sees võitles kaks muret – turvalisuse soov kõikidele lenduritele ja mure oma abikaasa töökoha pärast. Enne kui meeleheide mind täielikult haaras, hakkasin ma Jumala Sõna lugema. Ülaltoodud salm rääkis mu vastu selgelt ja valjult, meenutades mulle, et Jumal on Kristuses maailma ära võitnud. Ja kui Jumal on kogu maailma ära võitnud, siis kannab ta ka minu eest hoolt. Meeleheite ajal pakub Jumal meile rahu.