Jumala käsi
Lugege Jesaja 43:1-7
Sest mina olen Issand, su Jumal, kes kinnitab su paremat kätt, kes sulle ütleb: “Ära karda, mina aitan sind!” (Jesaja 41:13)
Ma mäletan, kuidas ma väikese lapsena isast lahku läksin, kui tema käest lahti lasin. Ma olin vaid veidi aega kaubanduskeskuses üksi, aga see tundus mulle nagu igavik. Mind ümbritsesid sisseostude tegijad, aga mina tundsin end üksiku ja hüljatuna. Veidi hiljem nägin, kuidas isa mind nimepidi hüüdes minu poole tuli. Kui ma olin jälle turvaliselt isa käte vahel, tundsin suurt kergendust.
Hüljatuse, üksinduse ja hirmutunne tekib uuesti, kui ma tunnen, et Jumal ei ole mu kõrval, kui ma ei erista Jumala vastust või veel hullem, kui lähen Jumalast kaugemale. Olukordades, kus ma olen Jumalast eemal, meenub mulle see kord, kui ma oma isa silmist kaotasin. Mulle meenub ka rõõm, mida ma tema käest kinni haarates tundsin.
Ma tean ikkagi, et Jumal on alati minuga. Nagu vanem, kes hoiab lapse käest kinni, juhib ja kinnitab ta mind. Jumala halastus ei lõpe iial.
Hüljatuse, üksinduse ja hirmutunne tekib uuesti, kui ma tunnen, et Jumal ei ole mu kõrval, kui ma ei erista Jumala vastust või veel hullem, kui lähen Jumalast kaugemale. Olukordades, kus ma olen Jumalast eemal, meenub mulle see kord, kui ma oma isa silmist kaotasin. Mulle meenub ka rõõm, mida ma tema käest kinni haarates tundsin.
Ma tean ikkagi, et Jumal on alati minuga. Nagu vanem, kes hoiab lapse käest kinni, juhib ja kinnitab ta mind. Jumala halastus ei lõpe iial.
Oscar Andrés Delgado (Columbia, Cali)