Ei mingit hirmu
Lugege Laul 23:1-6
Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga. (Laul 23:4)
Täna külastasin ma surijat. Ma lugesin talle 23. Laulu ja Johannese 14. peatüki, seejärel panin oma käed talle pea peale ja palvetasin ta eest. Tema naine ja tütar nuuksusid, kui nad tema kätt embasid. Mees ei suutnud rääkida ega silmi avada. Viimasel korral, kui ma temaga rääkisin, tunnistas ta, et kardab surra, seepärast rõhutasin ma Laulu 23:4 sõnu.
Kui me elutuppa naasime, ütles ta naine: “Teate, ta võiks sellest välja tulla.”
Ma olin naise ütlusest üllatunud. Ta mõtles sellega, et mees võiks terveneda ja tema tervis taastuda. Ma mõtlesin, et tema surm on kindel. Ma ütlesin, mida pidasin tõeks: “See on Jumala kätes.” Naine nõustus minuga.
Kuna kõik, mis meile muret teeb, on Jumala kätes, on meil lootus tuleviku jaoks. Jumala kätes pole ainult selle mehe tervis ja paranemine; tema käes on ka minu perekond, rahaasjad, töölesõit, tulevik. Laulik meenutab meile, et tema käes on kõik meie ajad (Laul 31:16). Sõltumata sellest, kui hea või kohutav võib meie elu tunduda, on kõik Jumala käes. Ükskõik, mis juhtub, on ta tõotanud olla koos meiega.
Kui me elutuppa naasime, ütles ta naine: “Teate, ta võiks sellest välja tulla.”
Ma olin naise ütlusest üllatunud. Ta mõtles sellega, et mees võiks terveneda ja tema tervis taastuda. Ma mõtlesin, et tema surm on kindel. Ma ütlesin, mida pidasin tõeks: “See on Jumala kätes.” Naine nõustus minuga.
Kuna kõik, mis meile muret teeb, on Jumala kätes, on meil lootus tuleviku jaoks. Jumala kätes pole ainult selle mehe tervis ja paranemine; tema käes on ka minu perekond, rahaasjad, töölesõit, tulevik. Laulik meenutab meile, et tema käes on kõik meie ajad (Laul 31:16). Sõltumata sellest, kui hea või kohutav võib meie elu tunduda, on kõik Jumala käes. Ükskõik, mis juhtub, on ta tõotanud olla koos meiega.
Frankie J. Melton (Lõuna-Carolina)