Olevikus
Lugege Koguja 7:8-14
Olgu Paulus, olgu Apollos, olgu Keefas, olgu maailm, olgu elu, olgu surm, olgu käesolev, olgu tulev – kõik on teie päralt, teie olete aga Kristuse päralt ja Kristus on Jumala päralt. (1. Korintose 3:22-23)
Tundub, et mida vanemaks me jääme, seda rohkem meeldib meile minevikku idealiseerida. Tegelikult tunneme nostalgiat olukordadest, mis sisuliselt kunagi ei eksisteerinud. Me mäletame oma lapsepõlve täiuslikuna, ometi see polnud nii. Me mäletame, et inimesed olid kõik ausad, ka see polnud nii. Kuigi minevik võib tuua kahetsustunnet või naeru õnnelikke aegu meenutades, ei saa me seda muuta. Meie saame muutuda, aga minevik ei muutu kunagi.
Tavaliselt on muutus see, mis paneb meid tagasi minevikku või ettepoole tuleviku suunas vaatama. Harilikult hoidub me inimloomus muutustest. Me kaldume mõtlema, et kuigi välismaailm võib märgatavalt muutuda, meie linn, meie kogudus, meie perekond ei muutu. Sellele vaatamata muutuvad ka need. Ainult Jumal ei muutu.
Koguja 7:14 kinnitab, et me ei tea, mis meil ees seisab. Kui minevik on möödas ja tulevik tundmatu, siis jääb vaid tänane päev. Paljusid võib see häirida. Kristlastena on meil kinnitus, et on olemas “rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine” (Filipi 4:7). Me võime täna elada rõõmus ja kindlalt tuleviku poole vaadata.
Tavaliselt on muutus see, mis paneb meid tagasi minevikku või ettepoole tuleviku suunas vaatama. Harilikult hoidub me inimloomus muutustest. Me kaldume mõtlema, et kuigi välismaailm võib märgatavalt muutuda, meie linn, meie kogudus, meie perekond ei muutu. Sellele vaatamata muutuvad ka need. Ainult Jumal ei muutu.
Koguja 7:14 kinnitab, et me ei tea, mis meil ees seisab. Kui minevik on möödas ja tulevik tundmatu, siis jääb vaid tänane päev. Paljusid võib see häirida. Kristlastena on meil kinnitus, et on olemas “rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine” (Filipi 4:7). Me võime täna elada rõõmus ja kindlalt tuleviku poole vaadata.
Wesley Bell (Alabama)