Kindel jalgealune
Lugege 2. Peetruse 1:5-11
Kui ma ütlesin: “Mu jalg vääratab”, siis sinu heldus, Issand, toetas mind. (Laul 94:18)
Eile sadas maha selle aasta esimene lumi ning täna on meil probleeme autojuhtimise ja kõndimisega. Lumi ja jää on suureks takistuseks, et pääseda meie hoovis olevate linnumajade juurde. Nende juurde pääsemine nõuab ettevaatust isegi noortelt ja väledatelt ning veel rohkem kõigilt teistelt.
Ma kasvasin lumerohkes paigas ja ei mõelnud kunagi, et võiksin unustada, kuidas talvel turvaliselt liikuda. Aga pärast seda, kui ma kolisin osariiki, kus talved on pehmed, unustasin selle peagi, sest siinne talv ei nõua kuigi sageli seda oskust.
Kahjuks kipume unustama ka muid tähtsaid asju. Nooruses olid mu juured sügaval usukogukonnas. Kui ma sain täis-kasvanuks, ei kulunud mul kaua aega, et hakata igatsema maiseid huvisid ja tegevust. Varsti köitis see eluviis kogu mu tähelepanu ja motivatsiooni.
Kulus kaua aega, kuni ma Jumala juurde tagasi tulin. Aga kui ma seda tegin, leidsin ma jälle kõik, mille olin unustanud, ja veelgi rohkem. Ma olen tänulik, et Jumala armastus on kindel igal ajal, ükskõik, kui palju me oleme unustanud või kui kaugele me oleme eksinud.
Ma kasvasin lumerohkes paigas ja ei mõelnud kunagi, et võiksin unustada, kuidas talvel turvaliselt liikuda. Aga pärast seda, kui ma kolisin osariiki, kus talved on pehmed, unustasin selle peagi, sest siinne talv ei nõua kuigi sageli seda oskust.
Kahjuks kipume unustama ka muid tähtsaid asju. Nooruses olid mu juured sügaval usukogukonnas. Kui ma sain täis-kasvanuks, ei kulunud mul kaua aega, et hakata igatsema maiseid huvisid ja tegevust. Varsti köitis see eluviis kogu mu tähelepanu ja motivatsiooni.
Kulus kaua aega, kuni ma Jumala juurde tagasi tulin. Aga kui ma seda tegin, leidsin ma jälle kõik, mille olin unustanud, ja veelgi rohkem. Ma olen tänulik, et Jumala armastus on kindel igal ajal, ükskõik, kui palju me oleme unustanud või kui kaugele me oleme eksinud.
John Eyberg (Oklahoma)