Algusest peale minuga
Lugege Luuka 24:13-35
Ja nemad ise kirjeldasid, mis tee peal oli juhtunud ja kuidas nad olid tema leivamurdmisest ära tundnud. (Luuka 24:35)
“Oh ei! Mulle pole keegi vastu tulnud!” Ma olin üksinda Keenia Rahvusvahelises Lennujaamas. Ma olin kurb, sest olin just jätnud oma pere ja sõbrad Nigeeriasse. Nüüd olin ma kitsikuses. Ma ei teadnud, mida teha. Enne Nigeeriast lahkumist tundsin kindlalt, et Jumal kannab mu eest hoolt, aga siin olles hakkasin ma muretsema ja mu usk hakkas kõikuma. Õnneks juhatati mind usaldusväärse taksojuhi juurde, kes viis mind mu uude Nairobi kooli.
Hiljem adusin, et Kristus oli algusest peale minuga, valvates mind, soovides, et mu silmad talle avaneksid ja ma kogeksin, et ta räägib minuga. Aga enne kui ma olin turvaliselt kooli jõudnud, olin niivõrd oma murede küüsis, et ei kuulnud ega näinud Kristust mind ümbritsevates inimestes.
Ma olen kindel, et midagi sarnast juhtus ka jüngritega Emmause teel. Jeesus oli nendega, aga nad ei tundnud teda ära. Nende silmad avanesid alles siis, kui ta leiba murdis.
Sageli mõtleme oma muredes, et Kristus ei ole meiega. Võibolla peaksime siis, nagu jüngridki, pöörama tähelepanu, et teda näha ja kuulda. Kristus on kogu aeg meiega.
Hiljem adusin, et Kristus oli algusest peale minuga, valvates mind, soovides, et mu silmad talle avaneksid ja ma kogeksin, et ta räägib minuga. Aga enne kui ma olin turvaliselt kooli jõudnud, olin niivõrd oma murede küüsis, et ei kuulnud ega näinud Kristust mind ümbritsevates inimestes.
Ma olen kindel, et midagi sarnast juhtus ka jüngritega Emmause teel. Jeesus oli nendega, aga nad ei tundnud teda ära. Nende silmad avanesid alles siis, kui ta leiba murdis.
Sageli mõtleme oma muredes, et Kristus ei ole meiega. Võibolla peaksime siis, nagu jüngridki, pöörama tähelepanu, et teda näha ja kuulda. Kristus on kogu aeg meiega.
Foluke Bosede Ola (Nigeeria, Oyo osariik)