Kirkuse lootus

Lugege Luuka 2:1-20

Kellele Jumal tahtis teada anda, mis on selle saladuse kirkuse rikkus kõigi rahvaste seas; see on – Kristus teie sees, kirkuse lootus.

Kolossa 1:27
Traditsioonilise jõuluõhtu jumalateenistuse ajal süütasin ma advendipärja keskel Kristuse küünla. “Käes on jõulud,” ütlesin ma. “Me ei oota enam tema tulekut. Kristus on siin. Kristus on meiega.”

Teismelised tulid, hoidsid oma küünlaid leegi kohal ja siis ulatasid leegi kirikupinkides istuvatele inimestele. Tuled kustutati, jättes meid küünlavalguse pehmesse võbisevasse särasse. Ma meenutasin varasemaid kordi, mil ma seisin samal kohal ja kordasin Jeesuse sõnu leiva juures: “See on minu ihu, mis teie eest antakse” (1. Korintose 11:24.)

Ma adusin, et oma südames usume meie, kristlased, et Vaim tahab tulla meist igaühe sisse ja seal elada. Sädelevate nägudega rahvast vaadates teadsin ma, et Kristus on meiega. Soojus, mida ma tundsin, oli Kristuse armastus minu vastu.

Hiljem astusid inimesed pühakoja ees üksteise juurde. Nad embasid üksteist ja soovisid elavalt “Rõõmsaid jõule!” Ma tahtsin kustutada tuled ja lukustada uksed ning minna koju voodisse, aga ei suutnud neile midagi ette heita. Kes tahaks lahkuda paigast, kus on tunda Jumala kohalolu?

Palve

Armastav Jumal, tee ennast ka edaspidi tuttavaks inimeste seas, kes Sind ei tunne. Valmista meid ette neid perekonda vastu võtma. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kui teenistus on lõppenud, kas me tunneme siis ikka veel Jumala kohalolu?

Palve tulipunkt

Need, kes kavandavad jõuluteenistust.

Luuka 2:1-20
Jeesuse sünd

1Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu
kirjutada üles kogu riigi rahvas.
2See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli
Süüria maavalitseja.
3Ja kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna.
4Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale
Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja
pärusmaalt,
5et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes
oli lapseootel.
6Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi
sünnitama.
7Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja
asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.

8Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel
oma karja.
9Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus
säras nende ümber ja nad kartsid üliväga.
10Aga ingel ütles neile: "Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan
teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale,
11et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand
Kristus.
12Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud
ja sõimes magavat."
13Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas:

14"Au olgu Jumalale kõrges
ja maa peal rahu,
inimestest hea meel!"

15Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud
taevasse, et karjased ütlesid üksteisele: "Läki nüüd Petlemma, et
näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!"
16Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja
lapsukese, kes magas sõimes.
17Aga nähes teda teatasid nad sõnumist, mis neile oli räägitud
selle lapse kohta.
18Kõik, kes kuulsid, panid seda imeks, mida karjased olid
neile kõnelnud.
19Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma
südames.
20Karjased pöördusid tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige
eest, mis nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.