Armuga vastates

Lugege 1. Saamueli 1:1-18

Ja Eeli ütles temale: “Kui kaua sa tahad olla joobnud? Lase enesest vein haihtuda!” Aga Hanna vastas ning ütles: “Ei, mu isand, ma olen vaimult rõhutud naine; veini ega vägijooki ei ole ma joonud, vaid ma olen oma hinge Issanda ees välja valanud.”

1. Saamueli 1:14-15
Ma tunnen Hannale selles loos kaasa, sest minagi olen kogenud piinlikke avalikke süüdistusi, kuulujutte või arusaamatusi. Kuigi mu läbielamised võivad peegeldada Hanna omi, siis kahjuks mu reaktsioon sageli ei tee seda. Kui mind on valesti süüdistatud, siis tavaliselt ulatuvad mu reaktsioonid vihaste solvangute, hoolimatute sõnade või pisaraterohkete kurtmisteni. Kui Hannat süüdistati valesti, siis kontrastiks selgitas ta viisakalt oma käitumist. Tema sõnad Eelile olid lahked ja lugupidavad. Iga salvav sõna, mida ma oleksin lausunud, oleks vaid näidanud minu halvakspanu Eeli vastu ja see poleks kunagi saavutanud positiivset tulemust, mida Hanna vastus tegi. Viisakalt vastates lasi Hanna Eelil tema varasemast mittemõistmisest hoolimata samas vaimus reageerida. Kui minu hoolimatud reaktsioonid oleksid esile kutsunud karmid sõnad, siis selle asemel tõi Eeli sõbralik vastu Hannale nii lohutust kui lootust. Hanna läks õnnelikuna koju.

Kujutage ette seda mõju, mis meil võiks olla oma perekonnale, kogudusele ja kogukonnale, kui me vastaksime süüdistustele, kuulujuttudele või solvangutele nii, nagu Hanna vastas Eelile.

Palve

Tänu Sulle, Jumal, eeskujude eest, mida Sa meile oma Sõnas oled andnud. Aita meid olla sama heasoovlik, nagu oli Hanna Eeli vastu. Aamen.

Päeva mõtisklus

Hoolimata sellest, mida teised ütlevad või teevad, saan ma vastata heasoovlikult ja armastusega.

1. Saamueli 1:1-18
Saamueli sünd

1Oli keegi mees, efratlane, Raamataim-Soofimist Efraimi mäestikust,
Elkana nimi, Jerohami poeg, kes oli Elihu poeg, kes oli Tohu poeg, kes
oli Suufi poeg.
2Temal oli kaks naist: ühe nimi oli Hanna ja teise nimi oli
Peninna; Peninnal oli lapsi, aga Hanna oli lasteta.
3See mees läks igal aastal oma linnast kummardama ja ohverdama
vägede Issandale Siilos; seal olid Issanda preestriteks kaks Eeli
poega, Hofni ja Piinehas.
4Ohverdamispäeval andis Elkana oma naisele Peninnale ja kõigile ta
poegadele ja tütardele ohvrilihatükke.
5Aga Hannale andis ta ühe nähtava osa, sest ta armastas Hannat,
kuigi Issand oli sulgenud tema lapsekoja.
6Ja teine naine, Peninna, solvas teda ka väga, et ta tunneks ennast
alandatuna, sellepärast et Issand oli sulgenud ta lapsekoja.
7Ja nõnda sündis aastast aastasse; iga kord, kui ta läks üles
Issanda kotta, solvas Peninna teda nõnda, et ta nuttis ega söönud.

8Siis küsis temalt ta mees Elkana: "Hanna, miks sa nutad ja miks
sa ei söö? Miks su süda on kurb? Kas ma pole sulle parem kui kümme
poega?"
9Ükskord pärast söömist ja joomist Siilos, kui preester Eeli istus
istmel Issanda templi uksesamba juures, tõusis Hanna üles,
10ja olles hinges kibestunud, palvetas ta Issanda poole ja nuttis väga.
11Ja ta andis tõotuse ning ütles: "Vägede Issand, kui sa tõesti
vaatad oma teenija viletsusele ja mõtled minule ega unusta oma
teenijat, vaid annad oma teenijale meessoost järglase, siis ma
annan tema Issandale kogu ta eluajaks ja habemenuga ei puuduta ta
pead!"
12Ja kui ta nõnda Issanda ees kaua palvetas, pani Eeli tähele ta suud,
13sest Hanna kõneles südames, üksnes ta huuled liikusid ja ta
häält ei olnud kuulda; aga Eeli arvas, et ta oli joobnud.
14Ja Eeli ütles temale: "Kui kaua sa tahad olla joobnud? Lase
enesest vein haihtuda!"
15Aga Hanna vastas ning ütles: "Ei, mu isand, ma olen vaimult
rõhutud naine; veini ega vägijooki ei ole ma joonud, vaid ma olen oma
hinge Issanda ees välja valanud.
16Ära pea oma teenijat kõlvatuks naiseks, sellepärast et ma nii
kaua kõnelesin oma suurtest soovidest ja meelekibedusest!"
17Ja Eeli vastas ning ütles: "Mine rahuga, küll Iisraeli Jumal
täidab su palve, mis sa temalt palusid!"
18Ja tema ütles: "Leidku su teenija armu su silmis!" Siis läks
naine oma teed ja sõi, ja ta nägu ei olnud enam kurb.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.