Kaks korda lapsendatud

Mu ema abiellus uuesti, kui ma olin kuueaastane. Isegi selles vanuses sain ma aru, kui väga mu kasuisa mind armastas. Ühel õhtul pärast minu õnnistamist nautisime oma lemmikrestoranis pereõhtusööki. Pärast sööki sirutas mu kasuisa, kes oli seda olnud juba kuus aastat, end minu poole, võttis mu käed enda omadesse ja ütles, et ta tahaks mulle oma perekonnanime anda. Ta tahtis mind lapsendada. Ma olin vaimustuses. Perekonnanime muutus pani mind tundma, et ma olen uuel ja ootamatul viisil tunnustatud ja armastatud.

Iga kord, kui ma leivamurdmisest osa võtan, meenub mulle see õhtu ja see eriline õhtusöök. Leivamurdmise ajal sirutab mu taevane Isa end minu poole, võtab mu käed ja meenutab mulle, et ainult armust olen ma saanud uue nime: kristlane. Ma olen õnnistatud, sest olen saanud kahelt isalt lapsendamiskingi. Ma olen oma isa poeg, ma olen Jumala laps.