Veepinnal püsima õppimine
Lugege Laul 56:1-5 ja Laul 56:10-14
Sel päeval, kui ma kardan, loodan ma sinu peale... Ma loodan Jumala peale, ei ma karda. (Laul 56:4-5)
Ma olin alati arg nagu laps. Üks asi, mida ma kartsin, oli vesi, seepärast ei õppinud ma kunagi ujuma. Ma õppisin küll veepinnal püsima, kuid alguses tundsin hirmu. Ma olin väga õnnelik, kui ma suutsin lõpuks vette hüpata ja liuelda, võites hirmu, mida olin varem tundnud.
Minu jaoks oli Kristusele loota nagu veepinnal püsima õppida. See hetk, kui ma otsustasin oma hirmule vastu astuda, tõeliselt lõdvestuda ja end vabaks lasta, oli siis, kui ma hakkasin veepinnal liuglema. Kristus hoolib meist ja tahab, et me vabaneksime oma hirmust, lõdvestuksime ja liugleksime – turvalistena teadmises, et me oleme kaitstud armastava embusega.
Me saame jätta oma hirmud ja mured Jeesuse kätte. Tema on meie juht, kes aitab meid minna läbi kõigest, mida me iga päev teeme.
Minu jaoks oli Kristusele loota nagu veepinnal püsima õppida. See hetk, kui ma otsustasin oma hirmule vastu astuda, tõeliselt lõdvestuda ja end vabaks lasta, oli siis, kui ma hakkasin veepinnal liuglema. Kristus hoolib meist ja tahab, et me vabaneksime oma hirmust, lõdvestuksime ja liugleksime – turvalistena teadmises, et me oleme kaitstud armastava embusega.
Me saame jätta oma hirmud ja mured Jeesuse kätte. Tema on meie juht, kes aitab meid minna läbi kõigest, mida me iga päev teeme.
Gladys Ginés-Colón (Puerto Rico)