Ihne lind!

Meile meeldib oma aias mitmesugustes söögimajades linde vaadelda. Punase kurguga koolibrid on eriti uhked, küütlevad ... ja agressiivsed. Mõnikord ajab üks isalind kõik teised linnukesed nektari juurest minema. Ükskord panin ma teise söögilaua nurga taha varju, lootes, et mõnedki kartlikud koolibrid saavad seal juua, kuni ihne agressor “oma” söögilauda valvab. Aga ei! See lind veetis kogu aja kahe toidulaua vahet tormates, kümneid linde minema peletades. Ta ise ega ka teised linnud ei saanud tilgakestki juua.

“Kui ihne see agressiivne koolibri on!” mõtlesin ma. “Küll on kahju, et ta ei mõista, et kui nektar hakkab söögimajakeses otsa saama, kallan ma seda juurde.”

Siis adusin, kui sageli oleme meiegi oma usalduse puudumises selle linnu sarnased. Jumal tahab, et me jagaksime teistega häid ande, mida saame. Jumal täiendab me varusid, nagu mina täidan pidevalt koolibrite toidulauda. Aga kui me püüame oma aardeid valvata ja täiendada, jääme me kõik nälga.