Olles teerajal kantud
Lugege Õ̃petussõnad 3:5-6
Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid! (Jaakobuse 4:10)
Kui mu tütar Becky oli umbes kaheaastane, käisime kogu perega Michiganis kanuuretkel. Tagasiteel hakkasid mu naine ja poeg teerada mööda tagasi liikuma, aga kui ma läksin Beckyle järele, hakkas ta vastu. Ta oli kogu päeva kanuus olnud või teda kanti süles, nüüd aga tahtis ta kõndida.
Ma teadsin, et Becky ei suuda meie ees olevat 400 meetri pikkust rasket rada kõndida, aga otsustasin lasta tal proovida. Kui ta ära väsib, võtan ma ta sülle. Ta keeldus mu ees kõndimast, seepärast astus ta ebakindlal sammul minu taga ja nii me liikusimegi aeglaselt piki teerada. Umbes viieteistkümne minuti pärast kuulsin ma Becky kisa. Ma pöördusin kiiresti ning leidsin ta keset teerada istumas ja nutmas. Ta ei olnud viga saanud, aga oli liiga väsinud, et edasi liikuda. Beckyt sülle võttes laususin ma talle: “Sul pole vaja nutta, lihtsalt palu, et issi sind kannaks.” Kui ma Beckyt süles kandes edasi läksin, mõtlesin ma oma osadusele Jumalaga. Just nii nagu ma teadsin, et Becky ei suuda ise seda teed käia, teab Jumal, et mina ei suuda ise oma eluteed käia. Samal viisil, nagu mina jälgisin Beckyt, oodates, millal ta palub, et ta sülle võetaks, valvab Jumal meie üle, et meid sülle võtta, kui me ei suuda edasi minna.
Ma teadsin, et Becky ei suuda meie ees olevat 400 meetri pikkust rasket rada kõndida, aga otsustasin lasta tal proovida. Kui ta ära väsib, võtan ma ta sülle. Ta keeldus mu ees kõndimast, seepärast astus ta ebakindlal sammul minu taga ja nii me liikusimegi aeglaselt piki teerada. Umbes viieteistkümne minuti pärast kuulsin ma Becky kisa. Ma pöördusin kiiresti ning leidsin ta keset teerada istumas ja nutmas. Ta ei olnud viga saanud, aga oli liiga väsinud, et edasi liikuda. Beckyt sülle võttes laususin ma talle: “Sul pole vaja nutta, lihtsalt palu, et issi sind kannaks.” Kui ma Beckyt süles kandes edasi läksin, mõtlesin ma oma osadusele Jumalaga. Just nii nagu ma teadsin, et Becky ei suuda ise seda teed käia, teab Jumal, et mina ei suuda ise oma eluteed käia. Samal viisil, nagu mina jälgisin Beckyt, oodates, millal ta palub, et ta sülle võetaks, valvab Jumal meie üle, et meid sülle võtta, kui me ei suuda edasi minna.
William Malmsten (Michigan)