Väikesed imeteod
Lugege 2. Moosese 14:10-25
Siis Mooses sirutas oma käe mere kohale ja Issand laskis mere taanduda tugevast idatuulest kogu öö ning tegi mere kuivaks – vesi lõhenes. (2. Moosese 14:21)
Ma olen jurist. Usuorganisatsioone abistades puutun ma sageli kokku olukordadega, mis minu inimperspektiivist vaadatuna tunduvad täiesti lahendamatud. Need, kes on Venemaal bürokraatiamasinaga kokku puutunud, mõistavad seda. Ma toon ühe näite.
Mul oli vaja sisse anda dokumendid, et teoloogiainstituut saaks endale haridusasutuse litsentsi. Ma seisin järjekorras. Ma oli number 98. Kõik ütlesid, et tol päeval on võimatu dokumente sisse anda, aga see oli oluline. Ma võtsin järjekorranumbri ja läksin tööasju ajama. Tööpäeva lõpus läksin ma tagasi asutusse, kuhu pidin dokumendid sisse andma. Kui ma sinna läksin, nägin, et kutsutakse number 97. Mina olin järgmine, keda kutsuti, ja viimane, keda tol päeval teenindati.
Ma võin tuua hulga selliseid näiteid. Sageli imestan: “On see lihtsalt õnn?” Minu jaoks see ei ole õnn. Pigem näen ma Jumala kätt tegutsemas.
Mul oli vaja sisse anda dokumendid, et teoloogiainstituut saaks endale haridusasutuse litsentsi. Ma seisin järjekorras. Ma oli number 98. Kõik ütlesid, et tol päeval on võimatu dokumente sisse anda, aga see oli oluline. Ma võtsin järjekorranumbri ja läksin tööasju ajama. Tööpäeva lõpus läksin ma tagasi asutusse, kuhu pidin dokumendid sisse andma. Kui ma sinna läksin, nägin, et kutsutakse number 97. Mina olin järgmine, keda kutsuti, ja viimane, keda tol päeval teenindati.
Ma võin tuua hulga selliseid näiteid. Sageli imestan: “On see lihtsalt õnn?” Minu jaoks see ei ole õnn. Pigem näen ma Jumala kätt tegutsemas.
Kim Sergei (Venemaa, Moskva)