Ustav tunnistaja
Lugege Apostlite teod 2:43-47
Vaid te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni. (Apostlite teod 1:8)
Me oleme uus kogudus ja meil ei ole veel oma kogudusehoonet. Me rendime jumalateenistusteks ruume. Nädala keskel toimuvad piiblitunnid liikmete kodudes.
Ühel päeval saime teada, et mere tagant tuleb üks kirikurühm meie usukogukonda külastama. “Miks need võõrad meile külla tulevad?” küsis keegi. “Meil ei ole isegi kirikuhoonet, kus neid vastu võtta.” Keegi vastas talle: “Me tõesti ei tea. Me teame, et nad hakkasid lugema hispaaniakeelset “Päevasõna”, sest nad teadsid, et meiegi loeme seda ning nad tahavad meid paremini tundma õppida. Nad tahavad meie tegevuses osaleda ja aidata jumalateenistusi läbi viia.” Need kommentaarid üllatasid mind. Peagi jõudsid külalised kohale. Nad osalesid meie jumala- teenistusel ja võtsid osa piiblitunnist. Palve ajal ütles üks külalistest: “Sõbrad, meie rühm kuulub majanduslikult jõukasse kogudusse. Ent meie lühikese koosveedetud aja jooksul oleme näinud, kuidas te kõiges, mida teete, kohtlete üksteist armastusega. See kogemus on meid sügavalt puudutanud ning kodus räägime sellest oma õdedele ja vendadele.”
Taas olin ma üllatunud. Ma mõtlesin, et meil ei ole mitte midagi jagada, aga nägin, et Jumal pani meid selleks ajaks siia kohta, et oleksime ustavad tunnistajad.
Ühel päeval saime teada, et mere tagant tuleb üks kirikurühm meie usukogukonda külastama. “Miks need võõrad meile külla tulevad?” küsis keegi. “Meil ei ole isegi kirikuhoonet, kus neid vastu võtta.” Keegi vastas talle: “Me tõesti ei tea. Me teame, et nad hakkasid lugema hispaaniakeelset “Päevasõna”, sest nad teadsid, et meiegi loeme seda ning nad tahavad meid paremini tundma õppida. Nad tahavad meie tegevuses osaleda ja aidata jumalateenistusi läbi viia.” Need kommentaarid üllatasid mind. Peagi jõudsid külalised kohale. Nad osalesid meie jumala- teenistusel ja võtsid osa piiblitunnist. Palve ajal ütles üks külalistest: “Sõbrad, meie rühm kuulub majanduslikult jõukasse kogudusse. Ent meie lühikese koosveedetud aja jooksul oleme näinud, kuidas te kõiges, mida teete, kohtlete üksteist armastusega. See kogemus on meid sügavalt puudutanud ning kodus räägime sellest oma õdedele ja vendadele.”
Taas olin ma üllatunud. Ma mõtlesin, et meil ei ole mitte midagi jagada, aga nägin, et Jumal pani meid selleks ajaks siia kohta, et oleksime ustavad tunnistajad.
Mauricio Rapuano (Argentina, Buenos Aires)