Tundke kahetsust

Suur inimene ja usujuht, keda ma imetlesin, ütles sageli, et on elanud kogu oma elu ilma kahetsemata. Kui ma aga mõtlen oma valikutele, on mul palju asju, mida kahetseda ja need häirivad mind. Ma olen veetnud loendamatuid tunde, mõeldes sõnadele, mida ma olen öelnud või tegudele, mida ma olen teinud ning soovin, et saaksin neid muuta.

Johannes kirjutas: “Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.” Ma mõistan, et kõik teod, mida ma kahetsen, ei tarvitse olla patud, vaid mõned neist on pigem ebaõiged valikud või otsustamisvead. Näiteks kord otsustasin ma võtta vastu töökoha kaugel oma kodust ja perekonnast, see aga takistas mind osa saamast sünnipäevade rõõmust ja paljudest muudest pereelu ettevõtmistest. Nii pattude kui eksimuste puhul on Jumala sõnum üks ja sama: mitte kellelegi ei too kasu, kui me vaatame tagasi ja mõtleme, “kui...” või “kui ma vaid...”

Ma olen saanud selgeks, et heaks, Jumala-keskseks eluks pole tähtis see, kui sul pole midagi kahetseda. Kui ma mõtlen oma minevikule, aga hoian silmad tulevikul, siis näen ma väärtust isegi nendes asjades, mida kahetsen. Kogemused, eriti vead saavad muuta meid tugevamaks ja targemaks.