Ootamist väärt

Oma kolmanda helistamise peale kuulsin taas sama lindistatud sõnumit: “Palun oodake, kuni järgmine teenindaja vabaneb.” Mu kõrvu kostus vali muusika ja ma tahtsin telefonitoru maha visata. Esimese kahe helistamise ajal olin oodanud seitse- kaheksa minutit, aga keegi ei hakanud minuga rääkima ning ma vaid ootasin ja ootasin, kuigi teadsin, et pean uuesti proovima. Ma olen sageli leidnud, et olukordades, mille üle mul puudub kontroll, on mul raske oodata või kannatlik olla. Seepärast ongi juhtunud, et ärritus ja kannatamatus on takistanud mind oma eesmärke saavutada ja plaane ellu viia. Pole kahtlust, et niimoodi käitudes olen ma rikkunud võimalused sihile jõuda ja teisi teenida. Mul on kulunud üsna palju aega nägemaks, et Jumala ajastus sobib harva mu ootustega. Jumala ustavusele ja täiuslikule tarkusele mõeldes olen mõistnud, et iga ususammuga saan ma oma kannatamatuse, mured, isegi ebaõnnestumised Issanda kätte anda. See tõotus on meil prohvet Jesajalt: “Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada... õndsad on kõik, kes teda ootavad” (30:18). Ma leian, et mida rohkem ma Issandat ootan ja temast sõltun, seda kergem on mul raskesti talutavates olukordades “kannatlikult ja armastusega” reageerida.