Turvaline tulevik
Lugege Matteuse 6:25-34
Ta on vaeslaste isa ja lesknaiste asjaajaja, Jumal oma pühas elamus. (Laul 68:6)
Mu isa suri 1989. aastal. Äkki muutus mu maailm pimedaks. Ma ei olnud kunagi ette kujutanud, et ta võiks meid nii ruttu maha jätta. Tollal käisime õega alles koolis ja mu ema oli olnud kodune. Isa oli olnud meie juht – kindel pereliider, ent kannatlik, kaitsev ja täis õrnust. Kaotuse tõttu kannatades hakkasime lootust kaotama. Me küsisime endalt: “Kas me saame hakkama? Kuidas me oma eluga toime tuleme? Kas mu õde ja mina saame oma õpingud lõpetada? Kas ema suudab meid ülal pidada?”
Siis meenus mulle ülalosundatud piiblisalm. Ma mõistsin, et me tunneme ennast turvaliselt ainult siis, kui anname oma elu Jumalale. Seda me tegimegi ja Jumal aitas meid. Meie onu maksis õpingute lõpuni meie kooliraha. Ema hakkas naabritele ja sugulastele kodus tehtud küpsiseid, kooke ja muud toitu müüma. Üle kahekümne aasta on möödunud ja me kõik oleme õppinud usaldama oma elu Jumala kätte. Kuigi isa ei ole enam juhi ja kaitsjana meiega, on Jumal nüüd meie isa. Me ei pea oma tuleviku pärast muretsema, see on Jumala kätes.
Siis meenus mulle ülalosundatud piiblisalm. Ma mõistsin, et me tunneme ennast turvaliselt ainult siis, kui anname oma elu Jumalale. Seda me tegimegi ja Jumal aitas meid. Meie onu maksis õpingute lõpuni meie kooliraha. Ema hakkas naabritele ja sugulastele kodus tehtud küpsiseid, kooke ja muud toitu müüma. Üle kahekümne aasta on möödunud ja me kõik oleme õppinud usaldama oma elu Jumala kätte. Kuigi isa ei ole enam juhi ja kaitsjana meiega, on Jumal nüüd meie isa. Me ei pea oma tuleviku pärast muretsema, see on Jumala kätes.
Lautan Asima Basaria Siregar (Indoneesia, Jakarta)